Matistamine

Keemiline klaasi matistamine

Keemiline pinna matistamine on kõige täiuslikum viis mattklaasi efekti saavutamiseks. Sellise pinna erakordsed omadused on täiuslikud ja ei ole saavutatavad mitte mingi muu meetodiga.

Keemiline matistamine

Ei ole raske aru saada, miks matistatud pealispind, mis on saadud keemiliselt, on TOP-standardiks ja võidab niivõrd radikaalselt teisi pealispinna modifitseerimise meetodeid, kui me võrdleme mikroskoobiga tehtud fotosid matistatud pinnatöötlusest. Matistamisel
klaasi pealispind omandab reljeefi, mis koosneb tippudest ja nõgudest, mille tõttu valguskiirte murdumisel tekib segatud valgus.

Keemilise töötluse puhul pealispind omandab sujuva ülemineku ilma teravate nurkadeta, seetõttu ei ole ta nii agressiivne teiste kontakteeruvate materjalidega. Erinevus saab eriti selgeks siis, kui me võrdleme antud materjali reljeefi fotosid teiste meetoditega saavutatud reljeefi fotodega.

Liivapritsi töötlus

Liivapritsi töötlusega pealispind tekib liiva mehhaanilise löögi tagajärjel vastu klaasi pinda.
Ta näeb välja ja käitub vastavalt, suurearvulised teravad servad ( löögi tagajärjel tekitatud pealispinnal ) teevad ta äärmiselt adhesiivseks igasuguste kontaktide suhtes ja teda ei ole võimalik käidelda ilma kaitsva kihi peale kandmiseta. Viimane fakt jätab toote ilma tema algupärasusest ja muudab ta kilega kleebitud või teiste meetoditega saavutatud imitatsiooni sarnaseks.

Laseriga töödeldud pealispind on järgmine samm samas suunas. Selliselt töödeldud klaas omab kõrgeimat adhesiivsust kõige suhtes maailmas, ning annab isegi tootele abrasiivsed omadused.

Lausmatistamine

Lausmatistamist kasutatakse klaaside töötlemiseks, mida ei ole klaasitöötlemisettevõtete ladudes matistatud kujul olemas. Samuti on võimalik nii saada kahelt poolt matistatud klaasi. Kahe poole matistamiseks on aga vaja sama protsessi korrata, kuna kahepoolselt korraga matistada ei ole võimalik.

Kunstipärane matistamine

Kunstipärase matistamise korral töötlemist vajav pind piiratakse vastavalt joonise kujule ja ülejäänud pind kaetakse. Kunstipärane matistamistehnika on ettevõtte peamiseks tegevusalaks.

Kahekordne matistamine (2x)

Kahekordsel matistamisel tekib klaasi pealispinnale kolmanda „värvi” alad, kuna sellisel töötlemisel reljeefi tihedus kasvab. Kontrast ühe – ja kahekordse matistatud ala vahel ei olegi niivõrd suur, kui on seda matistatud ja mittematistatud alade vahel.

Kahepoolne matistamine (2s)

Lihtsamatel juhtudel kasutatakse kahepoolset kunstipärast matistamist, mis on mõeldud
ühe ja sama pildi kandmiseks klaasi mõlemale poolele, läbi mille avaldub ka topelt matistamise tihedus. Ühtlasi kasutades mõlemat klaasi poolt on võimalik suurendada kompsitsiooni sisukust, kasutades jooniste superpositsioonpaigutust või paigutades joonised mõlemale poole klaasi.
NB! Kahepoolne matistamine nõuab kogu protsessi läbi viimist kaks korda.

Superpositsioon

Superpositsiooni korral tekivad jooniste ristumise alad erinevatest suundadest, mis annab omamoodi summaarse optilise efekti. Peale selle, matistatud pinnad näevad välja erinevalt erinevatelt pooltelt vaadatuna, st et kokku saab projekteerida otsekui „neljakordset” joonist.

Kombinatsioonid

Kombinatsioonide puhul kujutis paigutatakse kahele pooleli nii, et üks osa matistatakse ühelt poolt ja teine teiselt poolt. Kuna matistatud pinnad näevad välja erinevalt vaadatuna erinevalt poolt, siis paistab kujutis veelgi rikkalikum vastava valgustusega. Lisaks klaasi paksuse tõttu tekib otsekui 3D efekt.

Kahepoolne + kahekordne (2s+2x)

Superpositsiooni joonistust erinevatel pooltel võib veel täiendada topelt matistamisega, saades nii 5 värvilise kompositsiooni. Kuid antud efektide saavutamiseks on vaja vastavat valgustust.

Mitmeklaasiline kompositsioon

Mitmeklaasilisest kompositsioonist on kõige rohkem levinud kaheklaasiline variant, mis võimaldab tekitada keerulise mitmekihilise kompositsiooni vapustavate kahekordsete efektidega.